KURB KOER ELAS VARJUPAIGAS 2 AASTAT, KUNI ÄKKI TUTTAVAT LÕHNA TUNDIS
See juhtus Argentinas.
Lahke inimene tuli Arca Animal Refuge loomade varjupaika ja tõi sinna ilusa šokolaadivärvilise koera. Koer osutus emaskoeraks, kes, nagu tema päästja väitnud oli, kadus ja otsis tänaval möödujate seast oma peremeest.
Varjupaigas muutus koer kohe isoleerituks ja lakkas inimeste tähelepanule reageerimast. Töötajad üritasid teda seisundit kuidagi muuta, kuid mitte midagi ei aidanud.
Päevad möödusid, aga olukord ei muutunud. Tundus, et ta ootas ikka veel kedagi väga kauget ja kättesaamatut …
Siis otsustasid vabatahtlikud proovida leida talle suhtlusvõrgustike kaudu uue armastava peremehe. Nad pildistasid looma ja kirjutasid tema kohta Facebooki postituse. Üllatuseks said nad päev hiljem sõnumi naiselt, kes kirjutas, et koer kuulub tema pojale Ariel Navirale! Koera nimi on Pakita ja ta kadus kaks aastat tagasi ning selle aja jooksul nad pidevalt otsingul olnud…
Järgmisel päeval tuli Ariel varjupaika veenduma, et see on tõesti tema koer. Ilmselt pidi Pakita veenduma ka selles, et Ariel on tema tegelik omanik.
Kui varjupaiga töötajad Pakitat Arieli juurde tõid, oli nähtav, et tundis koer end ebakindlalt.
Ta peitis end ühe töötaja taha ja hakkas ettevaatlikult nuusutama.
Lõpuks ta tundis tuttavat lõhna ning seda te näete ise just sel hetkel, kui ta sai aru, kes Ariel on. See hetk on väga meeltliigutav!
Pakita on ilmselt uskumatult õnnelik – ta hüppab Arielile ja lakub teda.
Samal päeval läks ta Arieliga koju ja hakkas oma uut (või vana?) elu uuesti. Nüüd oli see rõõmus lemmikloom, ilma kurbuseta. Ta sai selle, millest unistas.
